De minimis non curat lex

Seadus ei tegele tühiasjadega

Võtke ühendust

677-55-44

Vesivärava 50, Tallinn

Tööaeg

Tööpäeviti – 9:00 – 18:00
Laupäeval – suletud
Pühapäeval – suletud

Broneeri
vastuvõtt

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased.

Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu.

Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu.

Kui pärandaja ja pärija surid samal päeval ning ei ole võimalik kindlaks teha, kumb neist suri varem, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Sel juhul ei päri nad teineteise järel ja kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kes ei saa olla pärijaks?

Pärimiskõlbmatu on isik, kes:

Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on hooldusõiguse täielikult ära võtnud.

Kui pärija on pärimiskõlbmatu, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist.

Vaidluse korral võib kohus tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel.

Mis on pärand ja pärimine?

Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, ning pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb.

Konsultatsioon
KIIRE REGISTREERIMISVORM Helistame tagasi ja lepime aega kokku

    Valmisfirmade müük